Artiklid ja intervjuud

KÕIK VALUTAB JA IGALT POOLT! SEE VÕIB OLLA STRESS!?

Lõputud pea- ja liigesevalud, apaatia ja väsimus, langenud toonus – võib-olla ei aita neist probleemidest vabaneda mitte apteeker, vaid psühholoog või manuaalterapeut. Viimaste uuringute kohaselt on paljud haigused – alates seljavaludest ja lõpetades kõhuvaludega – sageli põhjustatud meie peas olevatest „prussakatest“!

SELJA- JA LIIGESEVALU:
Lakkamatu stress võib avaldada negatiivset mõju aju võimele toota hormooni dopamiini ning teisi keemilisi aineid, mis suudavad leevendada füüsilist valu, sealhulgas liigesevalu.

Teie ravi:
Ärge eirake valu. Paljud manuaalterapeudid on veendunud: valu on meie organismi viis teatada, et midagi on valesti. Näiteks selja- ja õlavalu annab tunnistust sellest, et meile on liiga palju kõike KAELA SADANUD ning meie organism ei suuda seda enam kanda. Oma kehaga tuleb suhelda ja kui tunnete valu, püüdke mõista, millest see on põhjustatud.

Jooga on suurepärane vahend nii liigesevalu kui ka peas olevate probleemide vastu. Kõige tähtsam on veenduda, et jooga ei kahjustaks teie selga ega liigeseid – selleks pidage nõu arsti ja personaaltreeneriga.

Mediteerige. Uuringud näitavad, et kui lamada kõigest 12 minutit päevas vaikuses põrandal, avaldab see aju tööle positiivset mõju. Selliseid seansse on parem teha hommikuti: see annab teile kogu päevaks rahu ja kindlustunnet.

PEAVALUD:
Paljude uuringute kohaselt kannatavad tundlikud inimesed, kes alluvad kergesti stressile ja ärevusele, peavalude ja migreeni all mitu korda sagedamini kui teised. Stress kutsub esile aju suunas viivaid veresooni laiendavate keemiliste ainete vabanemise, mis põhjustab lõpuks peavalu.

Teie ravi:
Jooge palju vett ja sööge korrapäraselt. Kui oleme liiga hõivatud või millegi pärast ärevil, kaldume söögikordi vahele jätma, mis on migreeni tekkimise otsene põhjus, kommenteerivad neuroloogid. Valu aitab vähendada ka vesi – vähemalt 1,5 liitrit päevas.

Vähendage kofeiini ja valuvaigistite tarvitamist. Nii kummaline kui see ka pole, tekib peavalu ka ravimite ülemäärase tarvitamise korral. Arstid soovitavad siin kõigepealt loobuda kahjulikest harjumustest ning sellistest toodetest nagu kohv, kange tee ja isegi šokolaad. Esimestel päevadel võite harjumatuse tõttu tunda end halvemini, kuid pikemas perspektiivis tänab organism teid selle eest.

SEEDEPROBLEEMID:
Viimaste uuringute kohaselt sisaldab meie soolestik rohkem neuroneid kui seljaaju. Veelgi enam, teadlased on välja selgitanud, et mõned soolestikus elavad bakteriliigid suudavad eriliste signaalide – hormoonide ja neuromediaatorite – abil sõna otseses mõttes meie ajuga suhelda. Kui olete närviline inimene ja muretsete iga tühiasja pärast, on teil ärritatud soole sündroomi saamise tõenäosus palju suurem kui neil, kes pole harjunud pisiasjade pärast muretsema. Eriti puudutab see neid, kes said lapsepõlves psüühilise trauma. Arstide sõnul kinnitab umbes 60% ärritatud soole sündroomiga patsientidest nooruses kogetud stressi. Oletatavasti juhtub see seetõttu, et just lapsepõlves kogetud stress kõigutab närvisüsteemi tasakaalu ning mõjutab ka soolebaktereid.

Teie ravi:
Võtke kõike lihtsamalt. Võib-olla soovite stressi maandada kurnavate jõusaalitreeningutega, kuid kui teil on sooleprobleeme, taltsutage oma indu – aktiivsed harjutused üksnes süvendavad ebameeldivaid sümptomeid. Gastroenteroloogide sõnul on mõõdukas kehaline aktiivsus teie parim sõber. Ujumine, kõndimine ja jooga sobivad suurepäraselt.

NAHAPROBLEEMID:
Töökuhi, lähenevad tähtajad, mitte tilkagi vaba aega ning lisaks ootamatult tekkinud vistrikud või dermatiit – selline sündmuste ahel peab teid kohe valvsaks tegema ja ajendama sügavalt sisse hingama ning närvitsemise lõpetama. „Stress on terve naha peamine vaenlane,“ väidavad psühhodermatoloogiale – psüühika ja naha seoseid uurivale meditsiini erivaldkonnale – spetsialiseerunud arstid. Kontrollimatu emotsioonide vaheldumisega kaasneb tavaliselt hüpofüüsihormooni vabanemine, mis püüab stressihormoonidega võidelda; see omakorda muudab hormonaalset tasakaalu ja põhjustab selle tagajärjel nahaprobleeme. Stress soodustab ka veresoonte laienemist, avades nõnda tee põletikulistele rakkudele. Mida rohkem me närvitseme, seda suurem on vistrike, akne või isegi psoriaasi tekkimise tõenäosus.

Teie ravi:
Treening. Füüsilised harjutused on parim stressivastane vahend, mille eest nahk teid kindlasti tänab. Igapäevased treeningud vähendavad naistel psoriaasi tekkimise riski 30%.
Pidage kinni kindlast päevakavast. Suurenenud stressi ajal on teie arsenalis veel üks tõhus ravim – isiklike asjade kontrollimine. Kui tööl on probleeme, tehke kõik selleks, et kodus ei tekiks mingeid ettenägematuid olukordi. Kontroll vähemalt osa üle oma elust saadab ajju positiivseid signaale, mis aitab samuti stressiga võidelda. Peale selle minge magama, tõuske tööleminekuks ja sööge õhtust iga päev samal ajal – see distsiplineerib ega lase emotsioonidel võimust võtta.

——

🕑 Dr Semjon Goltsmani vastuvõtule (konsultatsioonile ja protseduurile) saab registreeruda, täites lingil oleva „registreerimisvormi“ või helistades telefonil (+372) 675 00 57.
‍
🩺 Dr Semjon Goltsman — lülisamba ja liigeste ravikeskuse peaarst. Taastusravi ja füsioteraapia spetsialist, manuaalterapeut.

🎯 REGISTREERIMINE: https://rus.goltsman.ee/team/dr-semjon-goltsman/

Tagasi kõigi artiklite juurde

Broneerige vastuvõtuaeg sobival viisil

Veebibroneerimine

Valige spetsialist ja sobiv aeg

Vali aeg

Administraatori abi

Saatke vastuvõtule registreerimise päring

Saada päring

Või helistage: (+372) 675 00 57