Artiklid ja intervjuud

KUIDAS STRESSIST VABANEDA? KORTISOOL!

Seda nimetatakse sageli „stressihormooniks“, kuid see on ka hormoon „tõuse püsti ja tee midagi“. Me vajame kortisooli selleks, et ergutada oma sümpaatilist närvisüsteemi ja „käivitada“ oma keha mis tahes tegevuseks.

Tervetel inimestel saavutab kortisoolitase harilikult haripunkti hommikul kohe pärast ärkamist ning kaldub päeva jooksul langema. Me võime seda rohkem eritada, kui oleme mingisse tegevusse kaasatud ja keskendunud sellele, mis toimub. Õhtuks aga langeb selle tase loomulikul viisil ning me jääme magama.

Ärevuse, stressi ja isegi tavalise muretsemise korral püsib kortisoolitase kogu aeg kõrge. Lisaks läheb selle ööpäevane rütm paigast. Tekib unetus – õhtul vähkrete voodis, püüdes uinuda, ning peas keerlevad ärevad mõtted. Kortisoolitase ei lange kuidagi ja und ei tule.

Krooniliselt kõrgenenud kortisoolitase kahjustab tervist. See segab õppimist ja mälu, vähendab immuunfunktsioone ja luutihedust, suurendab kehakaalu, vererõhku ja kolesteroolitaset ning viib südamehaigusteni – seda loetelu võiks kaua jätkata.

Kõrge kortisoolitaseme mõju organismile!
Kortisooli vabastavad neerupealised vastuseks hirmule või stressile reaktsiooni „võitle või põgene“ osana. Võitle-või-põgene-mehhanism on osa üldisest adaptatsioonisündroomist, mille määratles 1936. aastal biokeemik Hans Selye.

Nii eustress kui ka distress põhjustavad üldise adaptatsioonisündroomi osana kortisooli vabanemist. Niipea kui ajju saabub signaal kortisooli vabastamiseks, on teie keha mobiliseeritud ja tegutsemiseks valmis. Sellele peab järgnema füüsiline lõpuleviimine (võitlus või põgenemine). Vastasel juhul jääb kortisoolitase veres kõrgeks, mis kahjustab teie psüühikat ja keha.

Eustress tekitab kõrgendatud erutusseisundi, mis annab reipust ja ergutab midagi tegema. Pärast ülesande täitmist taastub kortisoolitase normaalseks.
Krooniline pinge või pidev muretsemine ei anna kortisoolile füüsilist väljundit ning selle tulemusena ei jõua mehhanism „võitle või põgene“ lõpule. See põhjustab ebameeldivaid tagajärgi. Iroonilisel kombel hävitab meie enda bioloogia, mis pidi tagama meie ellujäämise küttide ja korilastena, meie keha ja meelt väheliikuval digiajastul, mida iseloomustab istuv eluviis.
Paljudes arenenud riikides, näiteks USAs, nimetatakse kortisooli tänapäeval „rahvatervise vaenlaseks number üks“. Isoleeritud ja pingelise ühiskonna kumulatiivne mõju tõstab kortisoolitaset üldiselt igas vanuses inimestel. See tekitab tervishoiusüsteemi kriisi ja põhjustab riigi majanduse tohutut kurnamist.

Mida saame teha selle viitsütikuga pommi kahjutuks tegemiseks?
Kuidas alandada kortisoolitaset organismis?

Õnneks on olemas viis lihtsat võimalust oma eluviisi muuta. Need vähendavad stressi ja muret ning alandavad vastavalt ka kortisoolitaset.

1. Regulaarne kehaline aktiivsus
Kikkpoks, sparring või poksikott on suurepärased viisid „võitluse“ reaktsiooni taasloomiseks, lastes agressiooni välja kellelegi kahju tegemata ning alandades seeläbi kortisoolitaset.

Aeroobsed koormused, nagu kõndimine, sörkimine, ujumine, jalgrattasõit või elliptilisel trenažööril treenimine, on suurepärased viisid „põgenemise“ taasloomiseks, et kortisool välja lasta ja ära põletada. Kõigest 20–30 minutit igapäevast kardiotreeningut toob tohutut kasu, alandades kortisoolitaset nii iga päev kui ka pikaajalises perspektiivis.
Hirm tõstab kortisoolitaset. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab hirmu, suurendades teie enesekindlust, vastupidavust ja meelekindlust – ning see alandab kortisooli.
Joogal on samasugune toime, millele lisandub keskendumise treenimise eelis.

Kui teie töögraafik on regulaarseteks treeninguteks aja leidmiseks liiga tihe, võite igapäevase tegevuse jagada väikesteks osadeks.
Lihtne viis tagada endale pidev aktiivsus on põimida see oma päevakavasse. Sõita jalgrattaga tööle, kõndida poodi, minna lifti asemel trepist – kõik see kokku viib päeva lõpuks kortisoolitaseme üldise languseni.

2. Meditatsioon
Igasugune meditatsioon (näiteks teadvelolekumeditatsioon või keskendumismeditatsioon) vähendab muret ja parandab psühhofüsioloogilist seisundit. Juba mõne sügava hingetõmbega kaasate uitnärvi, mis annab teie närvisüsteemile märku aeglustada südamerütmi, alandada vererõhku ja vähendada kortisoolitaset. Kui tunnete järgmine kord, et olete stressiolukorras, mis aktiveerib teie reaktsiooni „võitle või põgene“, tehke 10 sügavat hingetõmmet. Tunnete kohe, kuidas kogu teie keha lõdvestub.

10–15 minutit igapäevast mediteerimist tugevdab teie närvisüsteemi ning annab teile rahutunde. Meditatsiooniliike on palju. Võite valida selle, mis sobib teie päevakava ja isiksuse eripäradega.

3. Sotsiaalsed sidemed
Uuringud näitavad, et sotsiaalne agressioon ja eraldatus põhjustavad kortisoolitaseme tõusu, mis kutsub esile võimalike vaimse tervise probleemide kaskaadi, eriti noorukieas.

Kõrge kortisoolitase muudab noorukitel paljude vaimuhaigustega seotud geenide ekspressiooni. Need noores eas (aju arengu seisukohalt kriitilisel ajal) tekkinud muutused võivad hiljem põhjustada raskeid vaimuhaigusi inimestel, kellel on nende suhtes eelsoodumus.

Sotsiaalse seotuse, turvalisuse ja iseseisvuse tunne alandab kortisoolitaset. Seepärast on tihedad inimlikud sidemed – olgu selleks perekond, sõprus või armastatud partner – teie füüsilise ja vaimse tervise jaoks igas vanuses elutähtsad. Uuringud on näidanud, et uitnärv reageerib sidemele teise inimesega ja füüsilisele puudutusele, lõõgastades teie parasümpaatilist närvisüsteemi.
Vormel „hoolitse ja hoolitse“ on reaktsiooni „võitle või põgene“ täielik vastand. „Teise eest hoolitsemine“ suurendab oksütotsiini ja vähendab kortisooli. Püüdke võimaluse korral veeta aega lähedaste inimestega, kuid telefonikõned ja isegi suhtlemine Facebookis võivad samuti aidata, kui need tekitavad tõelise seotuse tunde.

4. Naer ja huumor
Lõbutsemine ja naer vähendavad samuti kortisoolitaset. Ameerika psühhiaater William Fry leidis seose naeru ja stressihormoonide taseme languse vahel. Paljud uuringud on näidanud huumorimeele, naeru ja muretuse eeliseid. Püüdke leida oma igapäevaelus viise, kuidas võimalikult palju naerda ja nalja teha.

5. Muusika
Sellise muusika kuulamine, mida te armastate ja mis vastab teie meeleolule. Me kõik teame muusika jõudu meeleolu parandamisel ja stressi vähendamisel. Lisage kortisoolitaseme alanemine veel ühe põhjusena, miks muusika võiks kõlada teie elus tervise ja õnne pideva heliribana.

Tagasi kõigi artiklite juurde

Broneerige vastuvõtuaeg sobival viisil

Veebibroneerimine

Valige spetsialist ja sobiv aeg

Vali aeg

Administraatori abi

Saatke vastuvõtule registreerimise päring

Saada päring

Või helistage: (+372) 675 00 57