Artiklid ja intervjuud

VÄSIMUS JA MÄLU: MILLINE ON SEOS JA MIDA TEHA?

Kui inimese mälul üldse piir on, siis ei jõua me kogu elu jooksul sellele ligilähedalegi.

Psühholoogid ja neurobioloogid kinnitavad, et on olemas teatud hulk teavet, mida suudame mälus hoida, kuid pole mingit põhjust karta, et ühel hetkel saab see maht täis ning mälus ei jää uue teabe jaoks enam vaba ruumi.

„See kõik on suurepärane, kuid miks ma siis pidevalt midagi unustan?“ küsite teie.
Vastus võib teid üllatada: asi pole meeldejätmises, vaid selles, et te ei oska õigel ajal piisavast hulgast EBAVAJALIKUST teabest loobuda.

Meelde jätta või unustada?
Alustame päris algusest. „Meeldejätmisel“ on kolm faasi: teabe omandamine, selle säilitamine ja meenutamine.

„Kui inimesed kurdavad oma mälu üle, eeldavad nad tavaliselt, et nende probleem seisneb võimetuses teavet meelde jätta või seda mälus hoida,“ ütleb California Ülikooli psühholoogiaprofessor Robert Bjork.

Teil on hea näomälu, kuid halb nimemälu? Teile ainult tundub nii. Inimesed, kes ei mäleta oma minevikku – kas neile tasub kaasa tunda? Mäletada kõike: nende inimeste õnnistus ja õnnetus, kes midagi ei unusta. Tema sõnul võib probleem tegelikult seisneda võimetuses liigset teavet mälust välja visata. See teooria muutub teadlaste seas üha populaarsemaks.

Mõelge, kui raske on leida vajalikku asja kola täis toast. Mäluga toimub sama.

Nüüd aga püüame vajaliku üles leida:
Mida rohkem teavet me oma mälus hoiame, seda rohkem segunevad mälestused omavahel. Vananenud ja ebavajalik teave ajab meid vältimatult segadusse ning takistab meie katseid „kasulikke mälestusi“ süstematiseerida ja sõnastada põhiideid, mis võivad olla otsuste langetamisel väga tähtsad.
Toronto Ülikooli professor Blake Richards ja teadlane Paul Frankland leiavad, et „unustamine“ on toimiv, mälu enda sisse „ehitatud“ mehhanism.
Mälu ülesanne on optimeerida teadliku otsustamise protsessi, säilitades olulist teavet ja vabanedes ebavajalikust teabest.

„See kõik on hea. Aga kuidas unustada?“ küsite teie.

Siin on mõned nõuanded:
1. Lõpetage teatud mälestuste juurde naasmine
Meie võime teatud mälestusi esile kutsuda on nagu metsarada. Mida sagedamini seda mööda käite, seda nähtavamaks see muutub.
Kui naasete sageli teatud teabe juurde, tugevdab see vastavaid närviühendusi ja sunnib aju arvama, et just see mälestus (mille juurde nii sageli naasete) on väga tähtis.
Mida sagedamini me teatud mälestuste juurde naaseme, seda enam veendub meie aju, et need mälestused on väga tähtsad.

2. Ilma harjutamiseta ei saa
Mälu saab treenida ja nõrgendada. Cambridge’i Ülikooli professor Michael Anderson korraldas 2001. aastal uuringu, mis kinnitas, et kui teatud mälestusi mälus alla suruda, on tõepoolest võimalik saavutada, et need muutuvad vähem pealetükkivaks.

Sigmund Freud ütleks siiski, et mälestused, mida püüate alla suruda, tulevad teie juurde tagasi ja hakkavad teid jälitama. Professor Anderson aga rõhutab, et sellised katsed soovimatust teabest vabaneda on vähemalt lühiajalises perspektiivis tähtis meetod emotsioonide ja mõtete korrastamiseks.

3. Ärge jätke kardiokoormust tähelepanuta
Professor Blake Richards tegi uuringu hiirtel, seega ei saa ta väita, et kõik toimib samamoodi ka inimese puhul. Kuid oma laboris nägi ta hiirte uuringu käigus selget seost uute neuronite tekkimise ja soovimatutest mälestustest vabanemise protsessi vahel.

Ainus kindel viis neurogeneesi soodustamiseks – vähemalt hiirte puhul – on kardiotreening.

Füüsiline koormus – parim viis aju taaskäivitamiseks?
Meie aju neuronitevahelised ühendused korralduvad pidevalt ümber. Need võivad nõrgeneda või koguni täielikult kaduda. Hüpotalamuse närviühenduste võrgustik uueneb pidevalt ning olemasolev mälestuste süsteem kirjutatakse täielikult ümber.
Unustamisoskus on sama vajalik oskus nagu meeldejätmine. Soovimatutest mälestustest ja nendega seotud emotsioonidest vabanemine võib olla väga raske ülesanne, kuid seda oskust saab arendada.

Tagasi kõigi artiklite juurde

Broneerige vastuvõtuaeg sobival viisil

Veebibroneerimine

Valige spetsialist ja sobiv aeg

Vali aeg

Administraatori abi

Saatke vastuvõtule registreerimise päring

Saada päring

Või helistage: (+372) 675 00 57