Enamikule naistest on menstruatsiooni ajal tuttavad emotsionaalsed kokkuvarisemised. Me lubame endal sellistel päevadel ühel või teisel määral olla „veidi endast väljas“. Probleem ei oleks nii valus, kui nii paljud naised kogu maailmas ei kogeks enne menstruatsiooni või selle ajal meeleolumuutusi. Ärevus. Vihapursked. Meeleolukõikumised. Menstruatsioonieelne ärrituvus. Uuringud on näidanud, et enam kui pooltel naistel esineb enne menstruatsiooni emotsionaalse seisundi häireid. Enne menstruatsiooni toimuvad naise organismis endokriinsed muutused, mis käivitavad teatud reaktsioonide kaskaadi.
Näiteks mõjutab naissuguhormoonide omavahelise suhte muutumine veres enne menstruatsiooni endorfiinide (õnnehormoonide) moodustumist ning selle tulemusena langeb meeleolu. Naised märkavad sageli, et neil tekib neil päevil suurem magusaisu. Nii püüavad nad leida rohkem põhjusi rõõmuks. Kuigi paljud naised teavad, et nende organismis toimuvad enne menstruatsiooni teatud muutused, on prognoositava meeleolulangusega üsna raske leppida. Ühed naised tunnevad oma emotsionaalsete puhangute pärast pidevalt süümepiinu. Teised süüdistavad lähedasi mõistmatuses. Rahutud on aga nii ühed kui ka teised.
Menstruatsioon. Sellistel rasketel päevadel on närvisüsteemi toetamiseks üsna palju võimalusi.
Neist räägime veidi hiljem. Tahaksin arutada psühhoemotsionaalset osa, nimelt võimalust võtta oma ebastabiilset seisundit neil päevil kui organismi puhastumist soovimatutest emotsioonidest. Me kõik teame võtteid, mis aitavad vihast vabaneda, näiteks emotsioonide suunamist mõnele kõrvalisele esemele. Psühholoogid soovitavad sageli pisaraid ja viha mitte enda sees hoida, vaid näiteks patja peksta. See, kes on seda lihtsat tegevust praktikas kasutanud, võib kindlalt öelda, et enesetunne tõepoolest mõnevõrra paraneb. Kui tajume oma pisaraid ja menstruatsioonieelset ärritust loomuliku reaktsioonina, mis vabastab meid liigsest naiselikust emotsionaalsusest, on meil palju lihtsam elada iseendaga kooskõlas, ennast aktsepteerida, mitte süüdistada, vaid toetada.
On olemas tark ütlus: „Ka see läheb mööda.“ Menstruatsioonieelse sündroomi puhul on see täiesti asjakohane. Menstruatsiooni ajal uueneb naise reproduktiivsüsteem osaliselt. Kui meie, naised, suudame selle uuenemise sisemiselt vastu võtta, lakkame end selliste päevade meeleolukõikumiste pärast süüdistamast ning oleme valmis ka emotsionaalseks uuenemiseks, tunnete uuenemiseks. Siiski tuleb meeles pidada, et enne kriitilisi päevi on olemas võimalused närvisüsteemi toetamiseks.
Menstruatsioon. 5 võimalust närvisüsteemi toetamiseks enne kriitilisi päevi.
- Liha, teravate ja rasvaste roogade ning alkoholi piiramine, sest need mõjutavad maksa võimet hormoone töödelda. Vürtsid, kange tee ja kohv mõjuvad närvisüsteemile ergutavalt. Sellistel päevadel soovitatakse värskelt pressitud mahlu, puu- ja köögivilju.
- Vitamiinikomplekside tarvitamine, eelkõige selliste, mis sisaldavad B-rühma vitamiine ning A-, E- ja C-vitamiini.
- Hingamisharjutused ja võimlemine. Juba ammu on teada, et kehaline aktiivsus aitab rikastada verd hapnikuga, parandab siseorganite vereringet ning suurendab endorfiinide (õnnehormoonide) sisaldust veres.
- Mõnele naisele on näidustatud rahustavate preparaatide tarvitamine, sealhulgas taimset päritolu preparaatide tarvitamine.
- Jalalabade enesemassaaž või lõõgastava massaaži seanss.
Kui naine lõpetab menstruatsioonieelse sündroomiga võitlemise ja hakkab end rasketel päevadel toetama, rõõmustab end meeldivate pisiasjadega, lubab endale piisavalt puhkust ning tajub oma meeleolukõikumisi loomuliku seisundina, mis on ajutine ja lõpeb peagi, siis menstruatsioon ei ole tema jaoks enam ebameeldiv korduv episood, vaid lihtsalt looduse poolt programmeeritud naiselik paratamatus.
Hoidke ennast ja olge terved, Lugupidamisega, doktor Anastassia Šananina.



