Artiklid ja intervjuud

Dieetideks pole veel aeg: mida veebruaris süüa, et mitte haigestuda!?

Dieetideks pole veel aeg: midaveebruaris süüa, et mitte haigestuda!?

Algab talve viimane kuu. Organismi varud on otsa saanud ning see väljendub üldises väsimuses, ärrituvuses ja haigustes. Ometi saab vitamiinide ja mineraalainete puudust korvata… õigesti toitudes. Mida süüa veebruaris, et tervist hoida?! Toome teie ette intervjuu doktor Natalja Bulattšikuga ajalehe „MK-Estonia“ väljaandes.

Veebruari võib ehk nimetada üheks aasta kõige raskemaks kuuks. Muu hulgas kohaliku kliima tõttu – niiskus, plusskraadid ja „tõelise“ talve puudumine soodustavad kõikvõimalike viiruste ringlust. Nii üsna tüüpiliste ägedate hingamisteede haiguste kui ka gripi oma. Seejuures selle tõsise vormi, mis on võtnud juba rohkem kui ühe elu. Lisaks on see üks kõige depressiivsemaid kuid – pikk sügis ja suurem osa talvest on selja taga, kuid tõelise kevadeni on veel vähemalt kaks kuud. Raske? Ja kuidas veel!

Päikesevitamiin:

Meie toitumine soodustab igati organismi nõrgenemist. Alates sellest, et oleme täisväärtusliku toitumise juba ammu unustanud, ja lõpetades sellega, et me ei saa üldse vitamiine. Ilma nendeta ei saa talve-kevadisel perioodil kuidagi hakkama. Üks veebruari ohtudest on kiilasjää. Kui laps ja täiskasvanu pääsevad kukkudes üldjuhul kerge ehmatusega, siis eakatele on iga kukkumine äärmiselt ohtlik. Osteoporoosid, artroosid – kõik need ei ole ainult tüüpilised „vanusega seotud“ hädad, vaid ka ägeda kaltsiumipuuduse sümptom. Kaltsium on teatavasti luukoe peamine ehitusmaterjal. Seepärast võib iga kukkumine viia üliraske luumurruni.

Siin on väike probleem. Kaltsium ei imendu ilma D-vitamiinita praktiliselt üldse. D-vitamiini toodetakse organismis aga ainult päikese käes. Meie laiuskraadidel ei jätku päikest alati isegi suvel. Mis siis veel sügisest ja talvest rääkida.

„Enne kui läheme toitumise juurde, tutvume vitamiinidega. Talvel on meil ju väga vaja tekitada mingi tugevusvaru,“ ütleb lülisamba ja liigeste ravikeskuse peaarsti asetäitja dr Natalja Bulattšik. „Ilma vitamiinide ja mineraalaineteta võib elada, kuid see on raske. Esimene, millest meil talvel katastroofiliselt puudu jääb, on D-vitamiin. See on „päikesevitamiin“, milleta organism tõsiselt nõrgeneb. See väljendub näiteks väheses vastupanuvõimes viirustele. Peale selle ei imendu kaltsium ilma selle vitamiini piisava kontsentratsioonita veres. Ilma kaltsiumita muutuvad luud hapraks ja murduvaks. Igasugune kiilasjää on nõrgenenud luudele hirmus oht. Eriti meie pensionäridele.“

D-vitamiin on ainus vitamiin, mida on toidust praktiliselt võimatu saada. Kalaõli, millele inimesed nii sageli loodavad, ainult sisaldab D-vitamiini, sedagi väikeses kontsentratsioonis. Selleks, et hoida organismis vajalikku minimaalset veretaset 75 nmol/l, tuleb D-vitamiini eraldi võtta. „Selleks, et kaltsium hakkaks organismis imenduma, peab D-vitamiini sisaldus veres olema vähemalt 85 nmol/l,“ selgitab doktor Natalja Bulattšik. „Tehke vereanalüüs, selgitage välja D-vitamiini sisaldus veres ning kui esineb puudus, alustage kohe tarvitamist. Meie kliimas ja tingimustes ei saa ilma selleta lihtsalt hakkama.“

Sööge täisväärtuslikult!

Veebruari toitumisreegel on kaloririkas toit. Puhastumisest ja dieetidest ärge praegu isegi mõelge, nende aeg saabub alles mõne kuu pärast. Praegu tuleb meil luua kaitse, anda organismile jõudu. Ja… sooja saada.

„Soovitan pöörata tähelepanu meie traditsioonilisele köögile,“ selgitab doktor Bulattšik. „Hommikul pudrud. Kõige erinevamad, neid on meil palju. Alates kaerahelbepudrust ja lõpetades tatrapudruga. Valige need, mida pole eelnevalt töödeldud ja mis keevad kaua. Hommikupuder annab soojuse ja jõu varu. Peale selle tagab see pikaks ajaks täiskõhutunde ning hea valiku mikroelemente ja kiudaineid.“

Lõunasööki ei tohi asendada suupistetega. Talvel peab see olema täielik komplekt: esimene käik, teine käik, kompott. Supid olgu paksud ja rammusad. Need on borš, hartšo ja hapukapsasupp. Ka liha võiks olla „soe“ – näiteks veiseliha. Lisandiks „toekas“ kartul või läätsed.

„Ja soovitan veel hapukapsast,“ lisab doktor. „See on hämmastav vitamiinide ja mikroelementide allikas. Kusjuures mida kauem kapsas hapneb, seda mineraali- ja C-vitamiinirikkamaks see muutub. See on ainulaadne roog ning praegu peab see olema kõigi – nii täiskasvanute kui ka laste – toidusedelis.“

Kindlasti taimeteed. Tõsi, olge ettevaatlik ja ärge liialdage. Talvist vitamiiniteed valmistatakse nii: võetakse näpuotsatäis tavalist musta teed. Sellele lisatakse näpuotsatäied aedvaaki, naistepuna ja põdrakanepit. Segu valatakse üle keeva veega, lastakse veidi tõmmata ja ongi kõik. Vitamiinirikas aromaatne jook on valmis.

„Maitse järgi võib lisada mett või kibuvitsa,“ räägib doktor. „Kuid ärge unustage, et mett ei tohi panna keevasse vette, kuum vesi hävitab kõik selles sisalduva kasuliku. Seepärast oodake, kuni tee muutub toatemperatuurist veidi soojemaks.“

Ootamatud vürtsid:

Ja veel idandatud terad – neis on tohutu hulk kõikvõimalikke kasulikke aineid. Eksootilistest puu- ja köögiviljadest puhtal kujul on aga vaevalt kasu. Pole teada, kui kaua praegu meie juures olevad viljad teel olid, kui kaua need lettidel lebasid ja millega neid töödeldi. Suurem osa vitamiine on neis tõenäoliselt juba ammu hävinud. Seepärast on parem mitte liialdada.

Ootamatuks viisiks immuunsüsteemi stimuleerida saavad… vürtsid ja maitseained.

„Organismi tuleb soojendada,“ ütleb Natalja Bulattšik. „Seepärast kasutage julgelt teravaid maitseaineid. Tšillipipar, ingver, küüslauk, kaneel, nelk. Kõik see, mis sunnib vere kiiremini liikuma.“ Ärge unustage bioflavonoide ja fütontsiide. Esimesed tugevdavad veresoonte seinu, muutes need viirustele ületamatuks takistuseks. Teised aga kahjustavad viirusi ja baktereid. Loomulikult, igasuguse tusatuju kiuste – sibul ja küüslauk.

Tagasi kõigi artiklite juurde

Broneerige vastuvõtuaeg sobival viisil

Veebibroneerimine

Valige spetsialist ja sobiv aeg

Vali aeg

Administraatori abi

Saatke vastuvõtule registreerimise päring

Saada päring

Või helistage: (+372) 675 00 57