Artiklid ja intervjuud

SELJAVALU – MIDA SIIS TEHA?

See, kes veedab terve päeva jalgadel, kadestab kontoritöötajaid: „Vaat kus töö — istu ja tunne rõõmu.“ Tegelikult varitsevad aastatega just selliseid „istujaid“ kõige rohkem seljaprobleemid. Enamik minu patsiente ei mõtle oma seljale üldse, kui sellega on kõik korras. Kuid kui selg valutama hakkab, ei suuda te seda tõenäoliselt eirata. See on ju kohutav valu, mille eest ei päästa isegi uni.

Kuidas seljavalu ennetada, kust see tekib ja kuidas sellega võidelda, sellest räägib doktor Semjon Goltsman ajalehe „Panorama“ lehekülgedel!

„Kõige sagedamini algavad suured seljaprobleemid neljakümnenda eluaasta paiku. Asi on selles, et just selleks vanuseks tulevad esile meie ebaõige eluviisi tagajärjed. Liigeste ja lülide vahelised kõhrelised vahekihid kaotavad oma struktuuri ning ainevahetus aeglustub,“ ütleb doktor Semjon Goltsman.

Pääsemine on liikumises

Miks selg valutab? Vastus on väga lihtne — vaadake oma tavalist tööpäeva: istute hommikust õhtuni töölaua taga, liftiga alla ja üles, autoga tööle ja taas koju, siis jälle istute diivanil televiisori ees. Liikumine 40 ruutmeetri piires, ühesugused käeliigutused, tardunud ebamugav poos, langetatud pea. Lülisammas on väga töökindel konstruktsioon, mille loodus on loonud liikumiseks, ning iga selle kõige väiksemgi liiges armastab töötada.

Tegevusetud lülid, samuti need, mis saavad pidevalt liigset koormust, kaotavad aja jooksul liikuvuse. Seljas tekivad ebamugavad aistingud, millega hiljem kaasneb valu. Liikumisvaeguse korral lülisammas jäigastub, lülivaheketaste toitumine häirub ja see viib nende lagunemiseni. Lülisamba halb verevarustus tekitab ka hulga muid probleeme, mida inimesed tavaliselt seljaga ei seosta — peavalud, kannatavad lihased, sidemed ja siseelundid, samuti tekivad androloogilised probleemid meestel ja günekoloogilised probleemid naistel.

Õpi oma selja eest hoolitsema

Kõige väiksemat koormust kogeb lülisammas siis, kui lamame. Suuruselt teist koormust siis, kui seisame, kuid istudes langeb lülisambale kõige suurem koormus, sest kogu keharaskus langeb nimme-ristluuosale. Kui istume veel küürus, suureneb koormus. Need, kes soovivad tervist säilitada ega taha kunagi „patsiendiks“ saada, peavad õppima õigesti istuma, püsti tõusma, raskusi tõstma ja seisma ning järgima ka ohutu sportimise reegleid ja dieeti.

Õige kõndimine: Kõndida ja seista tuleb sirge seljaga. Seiske seljaga vastu seina nii, et seda puudutavad kannad, tuharad, abaluud ja kukal, jätke see kehaasend meelde ning püüdke seda kõndides säilitada.

Õige istumine: Istudes hoidke selg sirge. Tooli seljatugi peab seejuures tihedalt vastu selga olema; see peab olema tugi, mis vabastab nimmeosa koormusest. Parem on valida tool, mis pole liiga pehme ega liiga kõva. Kui peate töökohal kaua istuma, tuleb iga 15–20 minuti järel sirutada, end liigutada ja jalgade asendit muuta.

Õige uni: I nimkehal on füsioloogilised kumerused — kaela- ja lülisambakumerus — ning just nende alla tuleb asetada mingi tugi. Kaela alla kas ortopeediline padi või rulli keeratud rätik ning selja alla väike padi. Kõige selle asemel on aga parem kasutada ortopeedilist madratsit, mis kohandub täielikult kõigi teie keha kumerustega.

Õige toitumine: Liiga suur kehakaal viib varem või hiljem lülisambaprobleemideni, sest liigsete kilode surve mõjutab meie lülisammast negatiivselt. Toituge õigesti — ärge laske tekkida rasvumisel.

Pidage meeles, et õiget rühti saab kujundada ja selle saab ka tagasi saada, isegi kui teile öeldakse, et see on rikutud. Rühi parandamiseks on hea harjutus: tulete töölt, võtate liivakotikese ja asetate selle pealaele. Seejärel tehke kõiki kodutoi
metusi, vaadake televiisorit, istuge arvuti taga — peamine ülesanne on hoida kotikest peas. Selleks peate kaela õigesti hoidma ning järelikult on ka lülisammas õiges asendis. Peagi harjute selga õigesti hoidma.

Tagasi kõigi artiklite juurde

Broneerige vastuvõtuaeg sobival viisil

Veebibroneerimine

Valige spetsialist ja sobiv aeg

Vali aeg

Administraatori abi

Saatke vastuvõtule registreerimise päring

Saada päring

Või helistage: (+372) 675 00 57