Kuidas seljavalu ennetada, kust see tuleb ja kuidas sellega võidelda – probleemi kirjeldas ajalehe „MK-Estonia“ veergudel lülisamba ja liigeste ravikeskuse „Goltsman Therapy“ peaarst doktor Semjon GOLTSMAN.
„Kõige sagedamini algavad suured seljaprobleemid viiekümnenda eluaasta paiku; asi on selles, et just selleks vanuseks kerkivad esile meie vale eluviisi tagajärjed. Liigeste ja selgroolülide vahelised kõhrelised vahekihid kaotavad oma struktuuri ning ainevahetus aeglustub,“ ütleb doktor.
Pääsemine on liikumises.
Miks selg valutab? Vastus on väga lihtne – vaatame oma tavalist tööpäeva: istume hommikust õhtuni töölaua taga, sõidame liftiga alla ja üles, autoga tööle ja jälle koju ning istume taas diivanil televiisori ees. Liigume 20 ruutmeetri piires, teeme kätega ühetaolisi liigutusi, oleme tardunud ebamugavas asendis, pea langetatud. Paljude inimeste rüht meenutab üha enam nukrat küsimärki – see tähendab, et lülisammast õiges asendis hoidev lihaskorsett ei tööta normaalselt. Pole ime, et radikuliidid, osteokondroosid, lülivaheketaste songad ja skolioosid on saanud meie püsivateks kaaslasteks.
Lülisammas on elu sammas. Nii paindlik ja liikuv kui see on, nii noor ja terve olete teie. Meie lülisammas on väga töökindel konstruktsioon, mille loodus on kavandanud liikumiseks, ning iga selle kõige väiksemgi liigeseke armastab töötada. Tegevusetud selgroolülid, samuti need, mis saavad pidevalt ülemäärast koormust, kaotavad aja jooksul liikuvuse. Seljas tekivad ebamugavad aistingud, millega hiljem kaasneb valu. Liikumispuuduse korral lülisammas luustub, lülivaheketaste toitumine häirub ning see viib nende lagunemiseni. Lülisamba halb verevarustus tekitab ka hulga muid probleeme, mida inimesed tavaliselt seljaga ei seosta – peavalud; kannatavad lihased, sidemed ja siseelundid; samuti tekivad meestel androloogilised ja naistel günekoloogilised probleemid.
Õpi oma selja eest hoolitsema
„Kõige väiksemat koormust kogeb lülisammas siis, kui me lamame. Suuruselt teist siis, kui seisame, kuid istudes langeb lülisambale kõige suurem koormus, sest kogu keharaskus langeb nimme-ristluuosale. Kui istume veel küürus, suureneb koormus,“ ütleb dr Semjon Goltsman. Need, kes soovivad oma tervist säilitada ega saada kunagi „patsiendiks“, peavad õppima õigesti istuma, püsti tõusma, raskusi tõstma ja seisma, samuti järgima ohutu sportimise reegleid ning dieeti.
Õige kõndimine: kõndida ja seista tuleb sirge seljaga. Seiske seljaga vastu seina nii, et puudutaksite seda kandade, tuharate, abaluude ja kuklaga; jätke see kehaasend meelde ning püüdke seda kõndides säilitada.
Õige istumine: istudes hoidke selg sirge. Tooli seljatugi peab tihedalt vastu selga olema, see peab olema toeks, mis vabastab nimmeosa koormusest. Tool on parem valida mitte liiga pehme, kuid ka mitte liiga kõva. Kui peate töökohal kaua istuma, tuleb iga 15–20 minuti järel sirutada, end liigutada ja jalgade asendit muuta.
Õige uni: et õigesti lamada, mõistke, et inimkehal on füsioloogilised kumerused – kaela- ja lülisambakumerus – ning just sinna tuleb asetada mingi tugi. Kaela alla kas ortopeediline padi või teatavaks rulliks keeratud rätik ning selja alla väike padi. Kõige selle asemel on aga parem kasutada ortopeedilist madratsit, mis kohandub täielikult kõigi teie keha kumerustega.
Õige toitumine: liiga suur kehakaal viib varem või hiljem lülisambaprobleemideni, sest liigsete kilogrammide surve mõjub meie lülisambale halvasti. Toituge õigesti – ärge laske tekkida rasvumisel.
„Pidage meeles, õiget rühti saab kujundada ja selle saab ka tagasi, isegi kui teile öeldakse, et see on rikutud. Rühi parandamiseks on hea harjutus: jõuate töölt koju, võtate liivakotikese ja asetate selle pealaele. Nüüd tehke kõiki koduseid toimetusi, vaadake televiisorit, istuge arvuti taga – peamine ülesanne on hoida kotikest peas. Selleks olete sunnitud kaela õigesti hoidma ning järelikult on ka lülisammas õiges asendis. Peagi harjute selga õigesti hoidma,“ annab doktor Goltsman nõu.
Kohe arsti juurde!
Seljavalu on hakanud teid juba häirima – tuleb eriarstiga konsulteerida. Põhjus välja selgitada ja end ravida. Probleem on selles, et inimesed kiirustavad haiguse esimesi „kellukesi“ tundes massööride juurde, kuigi mõnel neist pole isegi erialast meditsiiniharidust. Massaaž aitab, kuid selle mõju on väga lühiajaline. Jõusaalis valu minema ajades võite endale veel halvemini teha. Tuleb ju täpselt teada, millised harjutused on kasulikud just teie seljale.
Kui selg haaras teid aga nädalavahetusel kinni ja arsti juurde minekuni tuleb veel vastu pidada, annab doktor Goltsman nõu, kuidas valu leevendada: „Heitke selili ja asetage jalad madalale toolile nii, et põlvede painutuskohas tekiks 90-kraadine nurk, ning pange kaela alla väike rull. Selles asendis vabanevad nimmeosa ja jalad koormusest; kõige parem on nii lamada umbes kakskümmend minutit.“ Ägeda seljavalu korral on vaja võimalikult palju rahu – lamage rohkem, lükake kõik kodused tegemised edasi. Soojendavaid salve doktor aga ei soovita. Need vastupidi tugevdavad verevoolu ning veri voolab ka haigesse kohta – valu tugevneb.
Valu ei vaibu? Ärge kannatage – võib kasutada mis tahes valuvaigisteid. Need on nii salvid kui ka tabletid, mida müüakse igas apteegis. „Siiski,“ hoiatab dr Goltsman, „tahan eraldi tähelepanu juhtida sellele, et alati tuleb teada ühe või teise preparaadi vastunäidustusi, sest igasugune toime, isegi kõige näiliselt kahjutum, võib teie organismile tuua nii kasu kui ka kahju. Seepärast pidage enne ühe või teise raviliigi, salvi või ravimi kasutamist kindlasti spetsialistiga nõu.“
………………………….
😔 MANUAALTERAAPIA KABINET: KONSULTATSIOON JA RAVI
👨⚕️ Dr Semjon Goltsman (D06750) – kliiniku peaarst, taastusravi spetsialist, manuaalterapeut.
✍️ Registreerimine konsultatsioonile või protseduurile: https://rus.goltsman.ee/team/dr-semjon-goltsman
🕑 KONSULTATSIOONILE või RAVILE saab registreeruda, täites lingil oleva „registreerimisvormi“ või helistades telefonil (+372) 675 0057. 🚀 Pärast registreerimisvormi saamist võtab administraator teiega viivitamata ühendust, et täpsustada sobiv vastuvõtuaeg.



