Sageli on patsiendid hämmingus: piinlen seljavalu käes, aga doktor katsub mingil põhjusel kõhtu. Kõhu palpatsioon on klassikaline diagnostikameetod, mida mulle õpetati juba ülikooli esimestel kursustel. Arstid kasutasid seda juba enne röntgeni, tomograafide jne leiutamist. Kui „kõht“ ei tööta normaalselt, tekivad kohe ka teised probleemid, eriti lülisamba ja liigeste piirkonnas.
Loogika on siin järgmine: peale selle, et kõik siseelundid on omavahel ühendatud, kinnituvad nad ka lülisambale kui alusele. Lülisammas omakorda täidab veel teatava juhi või reguleerija funktsiooni. Lülisammas teab alati, kus ja mis toimub. Spetsialistil jääb üle vaid vastavad piirkonnad kindla algoritmi järgi diagnoosida, selgitades välja, kas tegemist on ainult „selja“ haigusega või peegeldunud valu mõjuga.
Toon näite: inimene tuleb ja kaebab seljavalu…
Pärast lülisamba läbivaatust diagnoosime kõhtu. Küsin: kas häirib? Ei, kõik on korras. Katsun – diafragma piirkonnas ilmnevad siiski valulikud aistingud. Palun hingata kõhuga. Mõne minuti pärast hakkab seljal veidi kergem. Miks? Siin on vastus! Patsient taastas kõhulihaste töö, tasakaalustades ja eemaldades sellega nimmeosalt liigse pinge. Kui inimesel on kõhupuhitus ja kõhus pais, tõuseb kõhusisene rõhk ning jämedalt öeldes peavad seljalihased rohkem pingutama, et seda rõhku tagasi hoida ja inimest „mitte lõhki rebida“. Pikaajaline ülepinge viib aga lihaste väsimuse ja nõrkuseni. Siit tulevad muide niinimetatud „õllekõhud“ ja küsimus „kuhu me vöökoha teeme?“. Esimesel etapil võib organism seda häiret teiste lihaste töö arvelt kompenseerida, kuid pikaajaline pinge võib põhjustada rühihäireid, radikuliiti, peavalu jne.
Seedimise laiskus võib saada seljavalu põhjuseks.
Nüüd selgitame välja, miks soolestik on loid ega lükka toidupala edasi. Põhjuseid on palju. Näiteks ebaregulaarne toitumine. Meie patsiendid söövad kõige sagedamini kuivalt ja jooksu pealt ning elavad pealegi passiivset elu. Isegi kui nad käivad jõusaalis või ujulas, ei tee nad seda korrapäraselt: jooksevad ja ujuvad vaid paar-kolm tundi nädalas.
Töölt koju jõudes söövad nad kõhu head-paremat täis, sundides magu töötama samal ajal diivanil televiisori ees lamades. Veel üks soolestiku töö häirete põhjus on ainevahetushäire kindlate vitamiinide või ensüümide puuduse korral. On veel üks probleem – vedelikupuudus organismis, mis soodustab kõhukinnisust ning põhjustab kolesteroolitaseme ja arteriaalse vererõhu tõusu.
Mu sõbrad, jooge puhast vett – seda on vaja organismi normaalseks toimimiseks ning seda ei asenda kindlasti ei tee, kohv, mahlad ega karastusjoogid.
Kõik justkui teavad, et organismis moodustab kõik ühe terviku ja kõik on omavahel seotud. Ometi hämmastavad selle seose mehhanismid patsiente iga kord. Näiteks kui valutab selg või kael, selgitatakse seda tavaliselt sellega, et „tuul tõmbas läbi“. Pealegi tekkis ka nohu… Vähesed „süüdistavad“ selles oma soolestikku. Kui aga soolestikus on pais, tekib teiste elundite turse, pais lümfisüsteemis, algab immuunkonflikt ning sellel taustal põete lisaks ka viirushaigusi.
Esineb ka vastupidine olukord: valu tuntakse kõhus, kuigi selle põhjus on seljas. Nii annab endast mõnikord märku osteokondroos – lülisamba kõhrkoe muutused –, mis avaldub kõige sagedamini kohutava valuna kõhupiirkonnas. Selline nõiaring!
Kui arvate, et artikkel haigest seljast oli kasulik, pange palun „Meeldib“ või jätke oma kommentaar. Lugupidamisega doktor Semjon Goltsman.



