Mõiste „küfoos“ all mõistetakse lülisamba kõverdumist selja ülaosas koos võimaliku küüru tekkimisega. Kõige sagedamini tekib selline kõverdumine rindkereosas ning vastavalt sellele on kõige levinum lülisamba rindkereosa küfoos. Räägime sellest täna lähemalt.
Selle vaevuse korral omandab lülisammas vale kuju, mistõttu rüht paistab kössis või kõver. Haiguse põhjus on lihtne. Teatavasti koosneb lülisammas selgroolülidest ja lülivaheketastest ning seda hoiavad lihased ja sidemed. Kui mõni piirkond nõrgeneb, läheb lülisammas küüru ja peab töötama äärmusliku koormuse all. Kuna roided kinnituvad just lülisambale, muutub hingamine raskeks, võivad tekkida paisunähud ning teised haigused hakkavad süvenema. Samuti võivad ülekoormatud lülivahekettad tõsiselt kahjustuda, mistõttu on suur osteokondroosi või lülivaheketaste songade tekkimise oht.
Sümptomid ja valuaistingud
Kõige sagedasem ja märgatavam sümptom on seljavalu. Tavaliselt on valusündroom tingitud lihasspasmist. Mõnel juhul võib tekkida närvijuurte või seljaaju kompressioon; siis tekivad peale valu ka jäsemete nõrkus, käte ja jalgade tuimus ning vaagnapiirkonna häired. Kõige raskematel juhtudel võib areneda isegi kopsude ja südame töö häire.
Samuti hakkab selle haiguse korral kujunema küür, mis on iseloomulik haiguse hilisematele staadiumidele ja mitmesugustele kaugele arenenud juhtudele. Tasub märkida ka seda, et spetsialist ei pane diagnoosi üksnes nende sümptomite põhjal. Ta peab tingimata välja selgitama, kas teie sugulastel või vanematel on esinenud lülisamba deformatsiooni, kus valu paikneb ja milline see on, kas teile on tehtud lülisambaoperatsioone jne.
„Kust jalad kasvavad“?
Istuv eluviis ja pidev kössitamine viivad selleni, et kujuneb ettekalle. See küfoosiliik on küllaltki kerge ning iga inimene võib sellest iseseisvalt vabaneda; piisab lihtsalt oma rühi kontrollimisest ja lülisamba perioodilisest venitamisest, näiteks kangil rippumisest.
Kaasasündinud küfoos – nimetus räägib iseenda eest: inimene sünnib juba niisuguse puudusega, näiteks mittetäielikult välja kujunenud lülisambaga, mis viib sageli patoloogilise haiguseni. Seejuures on äärmusliku raskusastmega küfoos sageli alakeha halvatuse põhjus, eriti infektsiooni või trauma tagajärjel. Just selle haigusliigiga on seotud rida urineerimishäireid.
Traumajärgne küfoos – tekib tavaliselt pärast lülisamba traumat, mis viib progresseeruva küfoosi tekkimiseni ning selle tulemuseks on lülisamba närvistruktuuride kokkusurumine. Ravi määratakse sõltuvalt trauma raskusest.
Operatsioonijärgne küfoos – tekib halva fikseerimise ja operatsioonijärgsel perioodil soovituste eiramise korral.
Degeneratiivne küfoos – selle võivad põhjustada lülisamba degeneratiiv-düstroofilised muutused. Pikema aja jooksul viib selline protsess lülivaheketta defektide tekkimise, selgroolülide muutuste ning lülisammast toetavate lihaste ja sidemete nõrgenemiseni. Kõik see viib lõpuks küfoosi kujunemiseni.
Konservatiivne ravi või kirurgiline sekkumine?
Enamikul juhtudel kasutatakse sellise diagnoosi nagu „lülisamba rindkereosa küfoos“ korral siiski konservatiivset ravi. Ravivõimlemine, manuaalteraapia või osteopaatia, füsioteraapia, massaaž, mõnel juhul spetsiaalsete korsettide kandmine – selline on mittetäielik tegevuste arsenal, mida selle haiguse korral võib kasutada.
Siiski on olukordi, kus ilma operatiivse sekkumiseta hakkama ei saa ja mille kohta on soovitatav eriarstiga nõu pidada. Samuti tuleb arvestada, et korsetid on mõeldud ainult valusündroomi vähendamiseks, need ei aita rühti taastada. Peale selle teeb nende pikaajaline ja kontrollimatu kasutamine ainult kahju, nõrgestades seljalihaseid ning põhjustades lülisamba deformatsiooni süvenemist.



