Terav kannavalu, mille tõttu kõndimine muutub tõeliseks piinaks, on paljudele tuttav. Millest see tekib ja millega seda leevendada – sellest saab lugeda ajalehe „Den za Dnjom“ veergudelt lülisamba ja liigeste ravikeskuse peaarsti asetäitja dr Natalja Bulattšikuga tehtud intervjuust.
Ühel või teisel määral kogeb kannapiirkonna valu iga kümnes inimene. Selle põhjused on erinevad, kuid kõige levinum on plantaarfastsiit, mis viib selleni, mida rahvas nimetab „kukekannuseks“. Väljastpoolt pole seda näha, kuid aistingud on pehmelt öeldes väga ebameeldivad.
Kõnnime ja rebestame end
Kannus ise ei valuta: see põhjustab valusid, mis on tavaliselt eriti väljendunud päeva esimesel poolel, hommikutundidel. Kannavalu on järsk, ootamatu ja terav. Selle vähendamiseks püüab inimene toetuda peamiselt päkale, kasutab keppi või ostab jalanõusse spetsiaalse süvendiga sisetüki, mis võimaldab kannusel mitte millegagi kokku puutuda. Aga kust see tekib?
Läbi kogu inimese jalalaba – kannaköbrust kuni varvaste pöialuude peadeni – kulgeb tugev side, mida anatoomias nimetatakse plantaar- ehk tallafastsiaks. Just see toetab jalalaba pikivõlvi ning just sellele langeb üldjoontes kogu keha raskus. Nii tuleb välja, et seda vaest sidet surub pidevalt 50, 70 või koguni kõigi saja kilogrammi suurune mass. Pole ime, et selle koormuse tõttu tekivad sidemes aeg-ajalt mikrorebendid.
Need mikrotraumad paranevad tavaliselt iseenesest, kuid mõnel juhul seda ei juhtu. Tekib sideme enda ja seda ümbritsevate kudede, sealhulgas kandluu aseptiline põletik – see tähendab põletik ilma bakterite osaluseta. Kandluu reageerib sellele põletikule luukoe vohamisega luuogade kujul.
Hoidke jalgu ja võtke kaalust alla!
Kukekannuse tekkimisele on kõige vastuvõtlikumad üle neljakümneaastased inimesed, naised sagedamini kui mehed. Miks see just nii toimub ning miks ühel inimesel tekib plantaarfastsiit ja teisel mitte, sellele ei oska teadus veel vastata. Kuid täpselt on teada tegurid, mis provotseerivad selle haiguse tekkimist:
– pikivõlvi lampjalgsus,
– liigne kehakaal,
– jalaliigeste, eelkõige suurte – põlve- ja puusaliigeste – haigused,
– kandluu traumad, mis saavad kukekannuse arenemisel sageli „päästikuks“,
– ainevahetushaigused,
– haigused, mille korral on jalgade vereringe häiritud, näiteks suhkurtõbi,
– märkimisväärne ja pikaajaline koormus kannapiirkonnale, näiteks sportlastel,
– lülisambahaigused,
– eri liigeste põletikud.
Kannatada pole vaja. Kohe arsti juurde!
Kannavalu korral tuleb pöörduda perearsti või eriarsti poole. Diagnoosi panemiseks ei vaja kogenud arst palju aega. Pärast küsitlemist, millal ja kuidas valud tekivad, ning kannapiirkonna läbivaatust annab arst saatekirja haige jalalaba röntgenuuringule.
Tavaliselt on pildil hästi näha kandluu vohamine terava oga kujul, mis põhjustabki valulikke aistinguid. Kui valu on olemas, kuid pilt kannust ei näita, kaalub arst võimalust panna mõni muu diagnoos, näiteks kannapiirkonna rasvapadja vanuseline õhenemine koos kandluu kroonilise põrutusega, reumatoidartriit, Bechterewi tõbi, mõne närvi kindlate piirkondade pitsumine jne. Kõige sagedasem kannavalu põhjus on siiski plantaarfastsiit.
Selle raviks kasutatakse peamiselt mitmesuguseid mittemedikamentoosseid meetodeid: füsioteraapiat, osteopaatiat jne. Mõnel juhul määratakse ravimblokaad, harva kirurgiline sekkumine.
Ravi ravimiteta. Kas aitab?
Haiguse tähtis eripära on hommikune valu. Selle põhjuseks on asjaolu, et öö jooksul kasvavad tallaside mikrorebendid kokku, tavaliselt koos sideme mõningase lühenemisega, ning hommikul tekivad esimeste sammude ajal uued rebendid, sest side on muutunud jäigaks. Lühenemisega kokkukasvamine toimub seetõttu, et öösel magame väljasirutatud pöidadega; see on eriti iseloomulik kõhuli magavatele inimestele.
Sellises jalalaba asendis on tallafastsia pinge minimaalne, mistõttu kasvab see kokku lühenenult. Seepärast on üks ravimeetod jala ööseks täisnurga all liikumatuks tegemine ehk asend, milles fastsia pinge säilib. Selleks kasutatakse spetsiaalseid proteese-abivahendeid või ortoose. Aja jooksul muutub kannavalu väiksemaks.
Väga hästi aitavad ravivõimlemise harjutused, mida tuleb teha hommikul pärast ärkamist. Harjutused on suunatud tallafastsia venitamisele, mille tulemusel muutub see tugevamaks ja elastsemaks ning selle pikkus adekvaatseks. Tänu sellele väheneb mikrorebendite tõenäosus. Mõnikord võivad harjutused valu siiski tugevdada. Tavaliselt on see seotud sellega, et harjutustega alustatakse liiga agressiivselt ja ilma soojendava võimlemiseta. Tuleb meeles pidada ka seda, et harjutused on tõhusad, kui samal ajal kasutatakse spetsiaalseid sisetaldu ja kannapatju.
Üks uusimaid ravivahendeid on haige piirkonna teipimine. Spetsiaalse kleepuva sporditeibi või plaastri abil kleebitakse tald kindlal viisil üle. Teip võtab enda kanda osa tallaside funktsioonist ning koormus sidemele endale väheneb.
Sanatoorne ja ambulatoorne füsioteraapia
Kukekannuse ravis on füsioteraapial eriline koht. Hea toime annavad osteopaatia, mudaravi, ravivad mineraalvannid, laser- ja ultraheliravi. Need suurendavad vere mikrotsirkulatsiooni kannapiirkonnas ning lagundavad järk-järgult kannal olevat luuoga.
Eriti tõhusaks kannuse ravimeetodiks peetakse lööklaineteraapiat. Selle protseduuri käigus purustatakse luuline väljakasv spetsiaalse kitsalt suunatud heliallikaga, mille sagedus jääb väljapoole inimese kuulmisulatust.
Kuna haiguse peamine sümptom on valu, määratakse valuvaigistavaid preparaate. Need mitte ainult ei vähenda valuaistinguid, vaid võimaldavad vähendada ka põletikku fastsia ja kandluu piirkonnas. Sageli kasutatakse ka mitmesuguseid väliseid vahendeid salvide ja geelide kujul, mis aitavad valu täiendavalt vähendada. Juhtudel, kui valu ei õnnestu võita ibuprofeeni tüüpi mittesteroidsete valuvaigistitega, kasutatakse tugevamaid preparaate süstidena. Kõige raskematel juhtudel kasutatakse luulise vohandi kirurgilist eemaldamist.
Kukekannuse raviks on olemas palju rahvapäraseid meetodeid. Siiski ei tasu enda peal proovida kõike, mida praegu internetiavarustest leida võib – äädikast, soodast ja joodist kuni keerukamate „retseptideni“. Igal juhul tuleb eelnevalt arstiga nõu pidada.
Tähtis teada! Ei tasu enda peal proovida kõike, mida „rahvameditsiin“ pakub.



