Artiklid ja intervjuud

KARPAALKANALI SÜNDROOM

Füsioteraapia – eriti kui seda rakendatakse õigel ajal ja kompleksselt – aitab haiguse välja ravida isegi juhul, kui esmapilgul võib ainsa tõhusa variandina tunduda üksnes kirurgiline sekkumine.

Dr Semjon Goltsman

Selles artiklis tahaksin rääkida vaevusest, mille nimetust kõik ei tea, kuid mille ilmingutega on paljud pidanud kokku puutuma. Eelkõige need, kes teevad käsitsitööd: nii rasket füüsilist kui ka monotoonset ja peent tööd. Jutt on „karpaalkanali sündroomist“. See on peopesa, pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme tundlikkust kontrolliva närvi kokkusurumine, turse või pitsumine.

Sündroom võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini algab see haigus organismi hormonaalse ümberkujunemise ajal. Haigus areneb kõige sagedamini järk-järgult. Tavaliselt kannatab alguses üks käsi, üldjuhul domineeriv käsi (paremakäelistel parem ja vasakukäelistel vasak). Aja jooksul võib sellega liituda ka teine käsi, kuid domineeriv käsi kannatab üldjuhul ikkagi palju tugevamini kui teine. Haiguse päris alguses kaebab enamik haigestunuid sõrmede hommikuse tuimuse üle kohe pärast ärkamist. Keskpäevaks läheb see seisund tavaliselt üle.

Veidi hiljem lisandub eespool nimetatud kaebustele öine tuimus kõigis sõrmedes peale väikese sõrme, samuti valu, kihelus või põletustunne neis sõrmedes. Seejuures ei valuta sõrmed üksikutes liigestes nagu käte polüosteoartroosi korral, vaid kogu pikkuses – sõrmeotstest kuni nende aluseni. Mõnikord levivad tuimus, põletustunne ja valu kogu peopesale, randmeni või küünarnukini. Väga sageli on need sümptomid nii väljendunud, et häirivad haigestunu und: igal ööl kella 3–4 ajal ärkab inimene käte valu, põletustunde või tuimuse tõttu.

Õnneks mööduvad valu, põletustunne ja tuimus paljudel juhtudel kiiresti, kui käed alla lasta ja neid liigutada ehk parandada sel viisil sõrmede vereringet. Hommikul ilmuvad ebameeldivad aistingud, ehkki vähemal määral, tavaliselt siiski uuesti.

Aja jooksul lisanduvad öistele ja hommikustele sümptomitele „päevased kaebused“: haigestunul tekib sõrmedes tugev tuimus ja valu, kui ta hoiab käsi kaua õhus. Näiteks loeb raamatut või ajalehte, hoides seda enda ees; räägib telefoniga; hoiab linnatranspordis sõites üle 2–3 minuti kätt üles tõstetuna käsipuust kinni jne. Paljudel haigestunutel tekib käe „jõuetus“ ja „kohmakus“: haigel inimesel muutub raskemaks hoida sõrmede vahel väikseid esemeid, näiteks nõela, nööpnõela, pastapliiatsit jne. Esemed kukuvad sageli tahtmatult käest.

Edaspidi lisandub keskmise närvi tugeva kahjustuse korral tuimusele, kihelusele, põletustundele ja valuaistingutele sõrmede tundlikkuse märgatav vähenemine kuni kerge puudutuse, nõelatorke jne täieliku mittetundmiseni. Peale selle tekivad mõnel inimesel ümbritseva keskkonna temperatuuri muutumisele erinevad reaktsioonid, näiteks külmale – temperatuuri muutudes tekib kätes valulik tuimus või põletustunne.

Kolmandikul haigestunutest muutub haiguse arenedes isegi nahavärv: käed paistavad tavalisest kahvatumad.

Mõnel juhul viib keskmise närvi tugev kokkusurumine randmekanalis selleni, et valu ja tuimus ei liigu ainult sõrmedesse, vaid levivad ka mööda kätt ülespoole küünarnukini ning mõnikord kõrgemale, kuni õla või kaelani. Selline sümptomite levik ajab kolleegid arstid segadusse ja põhjustab mõnikord diagnostilisi vigu: noored arstid panevad sellistes olukordades sageli diagnoosiks „kaelaosa osteokondroos koos radikulaarse sündroomiga“ (sest sümptomid on väga sarnased) ning määravad vastava „osteokondroosi“ ravi. Seejärel imestavad nad kaua, kui selline ravi tulemusi ei anna.

Karpaalkanali sündroomi saab ravida eri meetoditega: käe koormuse vähendamine, immobiliseerimine, steroidsüstid ja operatsioon. Kirurgilist ravi soovitatakse juhtudel, kui haigus on kaugele arenenud ja muud raviviisid paranemist ei too.

Juhtum praktikast

Meie poole pöördus abi saamiseks kokana töötav 27-aastane Aili. Mõnda aega olid teda vaevanud ebameeldivad aistingud käelabades, mis kasvasid peagi kohutavaks valuks. Haigla ortopeed tuvastas diagnoosiks karpaalkanali sündroomi ja tegi vastavalt ettepaneku operatsiooniks. Aili ei tahtnud operatsioonile minna.

Oma perearsti saatekirjaga pöördus ta meie meditsiinikeskusse taastusravi ja füsioteraapia kuurile. Olles kinnitanud pandud diagnoosi täpsust, soovitasin läbida kompleksse füsioteraapiakuuri, kuhu kuulusid ravivõimlemine, elektro–neurostimulatsioon, ravi kaanidega ja lokaalne massaaž. Mõne seansiga õnnestus meil käte valu eemaldada, nagu öeldakse, „nagu käega pühitud“, vähendades sellega valuvaigistite tarvitamist ning viies vaevuse hiljem kontrollitava miinimumini. Aili oli kohutavalt rõõmus, et võib terveneda ilma operatsioonita ning mis kõige tähtsam – säilitada oma töökoha.

Iga eespool toodud meetod on omal viisil tõhus, näiteks läbi nahapinna tehtav nõelrefleksoteraapia võimaldab karpaalkanali sündroomi ravida ilma kirurgilise sekkumiseta tänu põletikulisele närvile saadetavatele impulssidele, aidates närvil naasta loomulikku tervesse seisundisse. Sellise probleemiga ei puutu kokku ainult kokad, vaid ka kaevurid, õmblejad jne.

Tagasi kõigi artiklite juurde

Broneerige vastuvõtuaeg sobival viisil

Veebibroneerimine

Valige spetsialist ja sobiv aeg

Vali aeg

Administraatori abi

Saatke vastuvõtule registreerimise päring

Saada päring

Või helistage: (+372) 675 00 57