Terved lapsed. Me tahaksime väga, et lapsed oleksid terved!
Me meenutame, kuidas olime lapsed, täis jõudu ja energiat. Isegi kui olime haiged, tundus meile, et saime üsna kiiresti terveks. Kuigi meie vanematelt küsides oleks neil selles küsimuses oma arvamus. Vaatamata sellele, et meditsiin on isegi haruldaste ja keeruliste haiguste diagnoosimisel ja ravimisel kaugele edasi arenenud, lapsed haigestuvad endiselt. Ja meie, olles nüüd ise lapsevanemad, uurime kirjandust, külastame spetsialiste ning peame nõu teiste vanematega. Terved lapsed — teema, mis on alati olnud ja jääb aktuaalseks. Iga last ootav ema unistab, et laps sünniks tervena. Juba lapse emakasisese kujunemise ajal sõltub tema tervis ema eluviisist ja emotsionaalsest häälestatusest. Juba raseduse planeerimise etapis panevad vanemad teadliku suhtumisega oma tervisesse aluse imiku füsioloogilisele ja psüühilisele kasvule ning arengule.
Kuid täna tahaksin arutada, mida meie, täiskasvanud, suudame oma laste tervise heaks teha.
Loomulikult teame kõik õigest toitumisest. Kuid sageli anname järele lastele või reklaamile või ostame seda, mida on mugavam ja kiirem valmistada. Ilusad puuviljad köidavad meie tähelepanu, kuid eelistada tuleks mitte välimust, vaid sisu. Mõnikord on see ainult harjumuse küsimus — osta toiduaineid turult, leida võimalus saada oma lauale pestitsiidideta kasvatatud tooteid, valida lühema säilivusajaga tooteid ning säästa aega mitte pooltooteid süües, vaid tänapäevast tehnikat, näiteks aurutit või blenderit kasutades.
Ärge piirake laste vee- ja puuviljatarbimist. Oleme harjunud jooma teed, kohvi, mahlu ja kompotte, kuigi teame, et meie organism koosneb peamiselt veest ning tõhusaks puhastumiseks on vaja puhast vett, mitte jooke. Sageli pakume lastele puuvilju magustoiduks. Kuid värskeid köögi- ja puuvilju on kõige parem süüa tühja kõhuga, sest siis imenduvad lapse organismile nii vajalikud vitamiinid ja mineraalained optimaalselt.
Ärge piirake laste liikumist. „Istu maha! Istu rahulikult! Ära hüppa! Õues võid ringi karata, aga kodus tegele rahulike asjadega! Miks sa kogu aeg jooksed?“ Neid lauseid ütleme lastele sageli. Oleme pärast tööpäeva väsinud, väsime laste vallatustest. Oleme harjunud kindlate käitumisnormidega mitte ainult ühiskonnas, vaid ka kodus. Kuid täisväärtuslikuks arenguks on liikumine lastele lihtsalt vajalik. Praegu on lastel palju võimalusi ennast liikumata lõbustada. Need on arvutimängud, mängukonsoolid ja kaabeltelevisioon. Meile on mugav, kui nad tegelevad rahulikult millegagi ja meil jääb aega kodutöödeks või tööks. Kuid kui hakkame ise liikumisele rohkem tähelepanu pöörama, piirame aega, mille lapsed veedavad liikumatult arvuti ees, ning otsustame õhtuse televiisorivaatamise asemel lõpuks igapäevaste jalutuskäikude kasuks, märkame, et lapsed haigestuvad harvemini ja magavad paremini ning meie ise ärkame järgmisel päeval kergemini ja tunneme end reipamana.
Kui laps haigestub, on meie loomulik soov teda võimalikult kiiresti aidata.
Kuid haigust ei põhjusta alati kindlad keskkonnategurid. Laste külmetushaiguste kõige sagedasem põhjus on viirused. Tugeva immuunsusega lapsele pole need aga ohtlikud. Mõnikord on olemas rida emotsionaalseid tegureid, mis viivad haiguse kujunemiseni. Näiteks märgivad psühholoogid ja lastearstid, et kui laps ei taha lasteaias või koolis käia, haigestub ta palju sagedamini. Kui lapsed kasvavad üles süü- või hirmutundega kellegi või millegi ees, on neil kergem haigestuda kui lastel, kes viibivad vastastikuse mõistmise ja heatahtlikkuse õhkkonnas.
Võib tekkida küsimus, miks siis võivad sageli haigestuda lapsed, keda ümbritsevad hoolitsus ja tähelepanu.
Lapsed arenevad teiste lastega suheldes. Mõnest armastuse ja austusega täidetud tunnist päevas piisab kasvanud lapsele täiesti. Vanavanemad ja vanemad, püüdes anda armastatud lapsele võimalikult palju hoolitsust ja tähelepanu, saavad mõnikord vastupidise tulemuse. Laps muutub kinniseks, ei suuda ümbritseva maailmaga vabalt suhelda või muutub liiga nõudlikuks, sest ta on harjunud, et tema soovid täidetakse peaaegu alati ja kohe. Loomulikult mõjutavad emotsionaalsed häired tervist. Lapse immuunsus kujuneb teiste laste ja täiskasvanutega suhtlemise käigus. Seepärast soovitatakse laste suhtlusringi laiendada mitte ainult mitmekülgseks arenguks, vaid ka tervise heaks üldiselt. Õnneks on tänapäeval piisavalt huviringe, treeningurühmi, mängutubasid ja mänguväljakuid.
Laste tervisest võib rääkida palju. Teema on piiritu ja teeb mulle muret nagu paljudele vanematele.
Me pöördume selle tähtsa küsimuse juurde kindlasti veel tagasi. Usun, et suudame koos oma lastega areneda, tervist tugevdada ja õnnelikumad olla, kui valime kogu perele tervisliku eluviisi ning õpime leidma rõõmu tavalistest igapäevatoimetustest. Usun, et suudame koos oma lastega areneda, tervist tugevdada ja õnnelikumad olla, kui valime kogu perele tervisliku eluviisi ning õpime leidma rõõmu tavalistest igapäevatoimetustest.
Hoidke lapsi ja olge ka ise terved, lugupidamisega, doktor Natalja Bulattšik.



