valu ja puhkusKõige sagedasem rindkerevalu põhjus on roietevaheliste närvide pitsumine roietevahelises ruumis või lihasvalu. Roietevaheline neuralgia ei ole nii ohtlik kui infarkt, kuid patsiendid kogevad mitte vähem „meeldivat“ ja piinavat valu. Sellest on täiesti võimalik vabaneda, kui arsti juurde minekut mitte edasi lükata. Põhjuseid, mis võivad roietevahelist neuralgiat esile kutsuda, on väga palju: suhkurtõvest, alajahtumisest ja B-rühma vitamiinide puudusest organismis kuni osteokondroosi, lülivaheketta songa, liigesepõletiku ning naiste hormonaalsete häiretega seotud põhjusteni. Rindkeret aheldav tugev valu tekib äärmiselt harva ainult ühe teguri toimel. Ning sel juhul ei suuda mõnikord isegi kogenud kolleegid arstid mõista, kus lõpeb üks haigus ja algab teine. Loodan, et pärast minu selgitust on neid veidi lihtsam eristada:
- Neuralgia või lihasvalu tugevneb sügaval sisse- või väljahingamisel ning muutub kehaasendi vahetuse või rindkere liikumise korral. Üldjuhul saab selle sõrmedega üles leida.
- Südamevalu ei muutu sügaval sisse- või väljahingamisel ega kehaasendi vahetuse või rindkere liikumise korral. Üldjuhul võib sellega kaasneda pulsirütmi häire ning arteriaalse vererõhu langus või tõus.
Miks tekib rindkerevalu?
Roietevaheliste närvide surve või ärritus põhjustab väga ebameeldivat valu, mis võib isegi hingamisliigutusi piirata. Roietevaheliste närvide kokkusurumise või ärrituse põhjus on roietevaheliste ruumide deformatsioon. Selleni võivad viia isegi ammu saadud löögid rindkere piirkonda, rindkere välimiste ja sisemiste lihaste ning sidemete ülemäärane pinge, lülisamba kõverdumine, rindkereosa lülivaheketaste songad jne.
Roietevaheline neuralgia: ravi
Roietevahelist neuralgiat ravitakse edukalt. Ravi ülesanne on kõrvaldada lihaste, roiete, sidemete või lülivaheketta ärritav toime närvile. Ravi mõju peab olema suunatud kahjustatud roiete õigete liigutuste ja nende füsioloogilise asendi taastamisele roide-lülisambaliigestes. Ravi tulemusel lakkab surve närvile.
Rindkere lihasvalu: ravi
Rindkerevalu võib olla põhjustatud mitte ainult roietevaheliste närvide kokkusurumisest või ärritusest, vaid ka ühe või mitme lihase ülemäärasest toonusest. Tavaliselt on need seljasirutajalihased või õla- ja abaluulihased. Lihasvalule on iseloomulik valuaistingute tugevnemine kahjustatud lihase venitamisel (ette kummardumine, õla või abaluu liigutamine). Lihasvalu ravitakse edukalt. Ravi ülesanne on taastada rindkere lihaste õige toonuse ja jõu tasakaal. Mõnikord avaldub rindkere lihasvalu ühe sümptomina ärevus- või depressiivse seisundi korral.
Tugeva rindkerevalu algpõhjuse võib ka iseseisvalt välja selgitada, kuid siiski on parem usaldada see ülesanne spetsialistile või perearstile. Seda enam, et mitte mingil juhul ei tohi tegelda iseravimisega. Ravi tehakse sõltuvalt valuaistingute põhjusest. Üldjuhul määratakse kompleksne ravi. Rääkimata ainult medikamentoossest ravist tuleb mainida, et meetodite kompleksi võivad kuuluda näiteks füsioteraapia, nõelrefleksoteraapia, massaaž või manuaalteraapia, ravivõimlemine ning vajaduse korral lülisamba õrn venitamine.
Väga head mõju avaldab pehme manuaalteraapia ehk teisisõnu osteopaatia. Osteopaatia võimaldab saavutada „pihtide vahelt“ vabanemise ning seda võib kasutada haiguse mis tahes staadiumis, sest selle toime on väga pehme.
Olge terved ja õnnelikud! Lugupidamisega doktor Semjon Goltsman.



