Te olete noor, täis lootusi, ning tundub, et kõik parim on alles ees. Ja see on tõepoolest nii. Kuid teid teeb juba murelikuks tervis. Või olete sedavõrd teadlik, et mõtlete kaebusteta tervise ennetamisele ja tervislikule eluviisile. Maailm ei seisa paigal. Kuid uusi väljavaateid ja tundmatuid horisonte saame enda jaoks avada ainult siis, kui oleme terved. Harva leidub inimest, keda haigus ei peataks. Loomulikult on ka selliseid üksikuid näiteid. Absoluutse enamiku inimeste jaoks on õnnelik elu siiski lahutamatult seotud tervisega.
Praegu kogevad paljud haigused „noorenemist“.
See on vaieldamatu tõsiasi. Kas süüdi on ökoloogia, harjumus valesti toituda või tormakas eluviis? Me ei mõtle sellele, miks noored ja õitsevad inimesed haigestuvad, kuni probleem ei ilmu meie enda või meie lähedaste ellu.
Mõned haigused, nagu arteriaalne hüpertensioon, prostatiit, artroos, alajäsemete veenilaiendid ja paljud teised, esinevad üha sagedamini noores eas. Eri erialade arstid kuulevad patsientidelt sageli imestust selle üle, et haigus, millesse nende ema või vanaema haigestus 45–60-aastaselt, tekkis neil palju varem. Loomulikult võib kõik ökoloogia arvele kirjutada, paratamatusega leppida ning tablette võttes või järjekordset ravikuuri läbides lihtsalt oodata, kuni haiguse sümptomid vaibuvad. Kuid on ka teine võimalus. Sellisel juhul tahaksin tuntud ütluse „alustada pole kunagi hilja“ ümber sõnastada ütluseks „alustada pole kunagi liiga vara“, sest tänapäeva aktiivse ja eesmärgikindla inimese jaoks ei tohiks haiguste ennetamine olla kaugeltki viimasel kohal.
Oleme unustanud, kuidas puhata. Töötame palju. Ehitame karjääri, mõnikord oma tervise hinnaga.
Pikaajaline emotsionaalne ja füüsiline koormus viib närvi- ja immuunsüsteemi ülepingutuseni. Puhkuseta töö on organismile stress. Siit pole enam kaugel tuntud postulaadini „kõik haigused on närvidest“. Paljud töönarkomaanid, kes end tööl tagant sunnivad, unustavad, et närvisüsteem vajab eelkõige taastumiseks aega. Puhanud inimese töövõime on võrreldamatult suurem. Kui mõte „ma ei jõua midagi tehtud“ ei anna teile rahu, lubage endal puhata ja te võib-olla üllatute, kuid maailm ei lakka pöörlemast ning puhanuna ja jõudu kogununa suudate püstitatud ülesanded kiiremini lahendada.
Kui paljud meist pühendavad karjääri ehitades või lastega tegeledes piisavalt aega ja tähelepanu kehalisele koormusele? Enamiku inimeste kõige tavalisem vastus sellele küsimusele on „mul pole aega“. Süstemaatilised treeningud aga mitte ainult ei võta ära väärtuslikku jõudu, vaid vastupidi, suurendavad töövõimet. Kui te ei saa eraldada 3 päeva nädalas, et teha 40 minutit harjutusi, piisab igapäevasest 15 minutist, et juba kuu aja pärast tunneksite, et vajate nüüd igapäevaste töö- või koduste toimingute lahendamiseks palju vähem aega.
Tervislikust toitumisest on praegu moes rääkida.
Peale selle on olemas selge seos mõne haiguse kujunemise ja inimese söödavate toiduainete vahel. Kui võrrelda seda, kuidas inimesed toitusid mitu põlvkonda tagasi, meie toitumisega, võime mõista, et haiguste varasemat teket soodustab ka vale toitumine. Kuna varem külmkappe ei olnud, valmistati toitu üheks korraks. Maksimaalselt kasulikuks võib pidada ainult vahetult enne söömist valmistatud toitu. Juba ainuüksi loobumine E-lisaainetega toodetest, kiirtoidust, gaseeritud jookidest, vorsti- ja suitsutoodetest ning liialt terava ja soolase toidu tarvitamisest võib tervisele tohutult kasu tuua. Kui sööme pidevalt seda, mille valmistasime eile, kaotame vaimse ja füüsilise töövõime. Tervisele kasulikult toitumiseks ei pea tingimata kulutama toidu valmistamisele palju aega ja jõudu. Umbes poole päevasest toidukogusest peaksid moodustama värsked köögi- ja puuviljad, mis ei vaja mingit kulinaarset töötlemist.
Haigus on alati keha märguanne, et midagi on korrast ära.
Kui oleme noored ja terved ning äkki haigestume, tundub meile, et kõige tähtsam on võimalikult kiiresti jalule saada ja taas oma tavapärasesse elutemposse lülituda. Haigus on aga alati keha märguanne, et midagi on korrast ära. Selle häire ulatus võib olla erinev. Mõnikord vajab organism lihtsalt puhkust. Kuid juhtub ka nii, et see on juba esimene appikarje. Praegu alles esimene, kuid neid tuleb veel. Valu võib tablettidega summutada. Infektsiooniga võitlemiseks võib kasutada antibiootikume. Kuid kõik see mõjutab tagajärge. Põhjus jääb alles. Mõnel inimesel on piisavalt elujõuvaru, et suruda põhjus pikaks ajaks enda sisse. Kuid varem või hiljem annab see endast siiski märku. Haigusena, mis on muutunud krooniliseks ja mille raviks on juba vaja märkimisväärseid materiaalseid ja emotsionaalseid kulutusi. Kui aga lubame endal kuulata oma keha signaale kohe, kui need ilmuvad, ei lükka kohtumist raviarstiga „kunagisele ajale“ ning hakkame oma eluviisi ja harjumusi muutma juba siin ja praegu, siis me mitte ainult ei säilita oma tervist, vaid suudame ka tegelikult elukvaliteeti parandada ja isiklikes saavutustes kõrgema lati ületada, sest terve ja õnnelik inimene on võimeline uskumatuteks saavutusteks.
Hoidke ennast ja olge terved!



